Venekeelne kõneisik kindlustab sõnumi selguse

«Kas vene ajakirjanikud ei oska üldse eesti keelt,» küsivad kliendid sageli. Oskavad, aga allikad eelistavad nad intervjueerida vene keeles. Viimast nii sisulistel kui ka majanduslikel põhjustel. Ajakirjanikud ei saa raisata aega tõlkimisele, montaažist tulenevale lisatööle või teksti sisselugemisele.

Õigemini, nad saavad küll. Kuid samahästi võivad nad valida kõneisiku, kes räägib vene keelt. Venekeelse kanali jaoks on sõnumi selgus ja arusaadavus ning ka kulutõhusus suurem, kui kasutada kõneisikuid, kes valdavad keelt, milles lugu auditooriumini viiakse. Nõnda on töömaht väiksem.

Samaaegselt on venekeelsete kõneisikute järgi suur puudus. Uued tulijad võetakse entusiastlikult vastu. Kui organisatsioonil on venekeelne kõneisik, siis selle kõneisiku kasutamine toote, teenuse või sõnumite võimendamisel on hindamatu. Sest venekeelse allika intervjueerimine annab ajakirjanikule konkurentsieelise ülejäänud pressi ees. Ta ei pea kulutama aega mahukale tõlketööle! Järgnevalt annan viis nõuannet, mida arvestada venekeelse ajakirjanikuga suheldes.

5 nõuannet:

  • Kõige lihtsam on suhtlus trükimeediaga. Võite pakkuda varianti, et vastate eesti keeles, kuid küsimused võib esitada vene keeles (viimast juhul, kui teie või teie kolleeg vene keelt mõistab). See kõrvaldab ajakirjaniku hirmu esitada keerulisi ja huvitavaid küsimusi. Kasutage eesti keeles vastates lihtsaid sõnu, vältige slängi. Kui ajakirjanik mõnd sõna ei tunne, vaatab ta selle sõnaraamatust järgi.
     
  • Järgmine tase on raadio. Raadioajakirjaniku jaoks on tähtis, et säiliks eetritempo, meeleolu ning ei tekiks pause ega apse. Kui te ei suuda mõnd venekeelset väljendit meenutada, siis ärge ehmuge. Öelge see eesti keeles. Reeglina suudavad ajakirjanikud tõlkida. Ja kui nad ei oska, siis öelge sama sõna ingliskeeles. Erialases keeles kasutataksegi sageli ingliskeelseid termineid. Veel parem on kulutada veerandtund spikri valmistamiseks. Märkige terminid, arvud ja teised olulised detailid paberile üles – raadios pole keelatud spikerdada!
     
  • Kolmanda taseme väljakutseks on teleuudis. Üldjuhul on tegemist 3-5 minutiste uudisintervjuudega. Eeltööna tuleks peamised seisukohad ettevalmistada. Enne võtet saate ajakirjanikega murekohad läbi rääkida, kasvõi eesti keeles.
     
  • Suurimaks väljakutseks on televisiooni otseeeter. Seda võib võrrelda missiooniga võitmaks allmaailma kuldset draakonit. Kui allmaailma ei tunne, siis ei tasu sinna kolama minna. Olen korduvalt näinud, kuidas suurepärast vene keelt valdavad inimesed otseeetris põruvad. Olgugi, et enne eetrit viskasid nad nalja ning rääkisid venekeelseid anekdoote! Osadel inimestel tekkib otseeetri närv ning seda on võimatu ette näha. Kui intervjuu on vene keeles, kuid see ei õnnestu... Rääkige eesti keeles ja saatejuht tõlgib. Kuid viimane on äärmine abinõu, kuna sel juhul teid rohkem eetrisse ei kutsuta. Eesti väiketurul on head suhted ajakirjanikega väga olulised.
     
  • Parim abinõu venekeelse ajakirjandusega suhtlemiseks on aga kaasata ettevõttest venekeelt emakeelena rääkiv kõneisik. Siinkohal võib tekkida küsimus: kuidas peaksin usaldama pressisuhtluse kellelegi teisele? Väga lihtsalt. Kui inimene on vastavalt ettevalmistatud, siis pole probleemi. Tuleb panustada aega, töötamaks läbi sagedasti esitatavad küsimused, rääkida lahti ettevõtte väärtused ning katsetada prooviintervjuud kaamera ees. Ja kui tegemist on tõeliselt kriitilise teemaga, kus te teisi ei usalda, siis uskuge mind: sel juhul saab intervjuu tehtud nii eesti, inglise kui mõnes muus keeles.

Ettevõtete juhid, kes on pakkunud venekeelsetele kaastöötajatele pressisuhtluse võimalust, on küsinud: «Mis juhtus? Millest selline meedia huvi?» Vastus on lihtne – lõpuks ometi räägite te ajakirjanikega samas keeles.

Olga Korneitšik, JLP konsultant