Ettevõtete koostöö blogijatega kogub hoogu

Rohkem kui kahekümne eestimaalase jaoks on blogimine nende põhisissetulekuks, selgus JLP iga-aastasest blogibaromeetri uuringust*. Kui 2014. aastal teatas vaid 12 protsenti blogijatest, et teenivad blogimisega raha, siis mullu tõusis sama näitaja 18 protsendini.

Märkimisväärselt on suurenenud ka ettevõtete huvi koostööks blogijatega. Lõviosa vastajatest ütles, et ettevõtted on pöördunud nende poole koostöö algatamiseks. Ettevõtetega kontaktis olnud blogijate hulk on suurenenud 17 protsenti pelgalt ühe aastaga. Rohkem kui kolmandik Eesti blogijatest saavad ettevõtetelt pöördumisi igakuiselt või tihedamini.

Selleks, et blogijad, nende praegused ja võimalikud koostööpartnerid saaksid lisaks statistikale aimu ka Eesti blogimaastiku köögipoolest läbi vahetu diskussiooni, korraldas JLP kommunikatsioonibüroo blogibaromeetri uuringutulemuste tutvustuse ning kohtumise blogijatega. Kohal käisid omanimelise elustiiliblogi autor Britta Talving, Digitarga keskkonna juht Rain Resmendt-Uusen ja kokandusblogi Jagatud rõõm autor Silja Luide. Kuidas siis koostöö ettevõtte ja blogija vahel välja näeb?

Praegused koostöövormid

Põhiline koostöövorm blogijate ja ettevõtete vahel on järgmine. Ettevõte saadab blogijale oma toote või tootenäidise ning blogija selgitab kasutamise käigus välja, kas see toode talle sobib või mitte. Juhul, kui toote kasutamise kogemus on positiivne, võib see jõuda ka tema blogisse. “Siin ongi tõesti küsimus, et kas blogija kõikidest toodetest kirjutab või mitte ning see oleneb kindlasti konkreetsest koostöövormist, ettevõtte ja blogija vahelisest suhtest ning toote sobivusest blogi üleüldise temaatikaga. Et garanteerida toote jõudmine blogisse, tuleks see siiski eelnevalt kokku leppida, kuid sellisel juhul võime juba rääkida tasulisest koostööst,” selgitab Britta Talving. “Kajastamise viisid, koostöövormid ning ka hinnakiri on tootegrupiti muidugi erinevad,” lisab ta.

Järgmiseks on oluline koostöö vorm üritustele kutsumine. Kokandusblogi autor Silja Luide rääkis, et üritustele kutsumise puhul ei saa aga ettevõte eeldada tasuta tööd blogijalt. “Kindlasti on võimalikud erinevad koostöövormid, kui ürituse korraldamine ei taga alati kõigi osalejate poolt selle kajastamist ja seda ka juhul, kui tegemist on keskmisest põnevama üritusega,” ütles ta. Luide täpsustas, et Eesti paremate toidublogijate seltskond pole väga suur, mistõttu maandub antud seltskonna postkasti väga palju erinevaid kutseid. “Tuleb teha valik, kuhu minna, sest kõigist üritustest ei ole võimalik osa võtta".

Väga paljude blogijate jaoks on blogimine lisatuluallikas. Näiteks Luide teeb töötab ise vabakutselise toiduajakirjanikuna, kirjutades nii kokaraamatutesse, ajakirjadesse ja ajalehtedesse kui ka ettevõtete retseptiraamatutesse, samuti viib läbi toidukoolitusi ning blogimisest saadav tulu on vaid osa teenistusest.

Nii Talving kui Luide on ettevõtete ja blogijate koostöö osas ühel nõul – kui ettevõte soovib kvaliteetset tulemust, siis eeldab koostöö alustamine taustatööd, millise blogijaga üldse koostööd teha ning valmidust koostöö eest maksta. “Ilma taustatööta võite maanduda blogija otsa, kes ka vaatamata tasuta tootele ja maksmisele teist labase negatiivse jutu kirjutab,” ütles Talving.

Koostöö võimalikud arengukohad

Kuid millised on praegusel hetkel blogijate ja ettevõtete vahelise koostöö peamised probleemkohad? Talving rääkis, et osad ettevõtted vaatavad endiselt blogijatele justkui ülalt alla ega mõista suhtuda blogidesse kui täisväärtuslikesse meediakanalitesse. “See väljendub kindlasti ka mõningates koostööettepanekutes, kus soovitakse kõikehõlmavat, tuhandete inimesteni jõudvat ja erinevaid sotsiaalmeediakanaleid läbivat kajastust, kuid eeldatakse, et blogija on seda kõike nõus tegema vaid kahe sokipaari eest,” ütles ta. Talving selgitas, et blogijad on igati avatud loomingulisele koostööle, kuid selline ülalt-alla raamistus, mille tasu on võrdlemisi vilets – ükski vähegi professionaalne blogija sellist koostööd vastu ei võta.

Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et ettevõtted peaksid tegelikult vaatama seda, kas nende bränd ja blogija stiil kattub. “Auditooriumi suurus pole ainus tegur, mille järgi blogijat valida. Sageli võib jõuda oluliselt parema tulemuseni väiksema auditooriumiga blogijaga, kes samas pakub tootele väga kvaliteetset väljundit,” ütles ta.

Kulutõhusus ettevõtte jaoks

Kuid miks peaks ettevõte eelistama koostööd blogijaga, kui tal on võimalus osta sisuturunduslahendust mõne maineka meediaväljaande kaudu? Seda selgitab JLP konsultant Birgit Rootsi. “Esmalt, sageli võimaldab blogide auditoorium sihtgruppi oluliselt paremini sihtida. Teiseks seisneb konkurentsitiheda äri puhul küsimus selles, kuidas suudetakse oma turunduskommunikatsiooni konkurentidest eristada. Koostöö blogijatega võimaldab konkurentidest eristuda ning see on sageli oluliselt kuluefektiivsem kui sisuturunduslahenduste kasutamine,” rääkis Rootsi.

Sealjuures võimaldavad blogid makstud kanalite ehk internetiturunduse integratsiooni, pakkudes teavet selle kohta, kas ja kui paljud blogipostitust lugenud isikud reaalselt ostu sooritasid.

* Blogibaromeetri uuringule vastas pea pool Eesti blogijatest, millest võib järeldada, et blogimine võib olla põhisissetulekuks suurusjärgus neljakümnele kuni viiekümnele eestimaalasele.

Blogija kui usaldusväärne allikas

Ameerika Ühendriikides tegutsev PR-ettevõte Edelman viib igal aastal läbi usaldusbaromeetri uuringut, mille kohaselt tõusis 2016. aasta alguseks märkimisväärselt inimeste usaldusväärsus nendega sarnaselt mõtlevate inimeste suhtes. Seega olenemata sellest, kas blogi on või ei ole usaldusväärne kanal, peavad 63 protsenti arenenud maade inimestest mõttekaaslasest blogijat märkimisväärselt usaldusväärsemaks allikaks kui finantsanalüütikuid, tippjuhte, vabaühenduste töötajaid või riigiametnikke.