Head praktikat tuleks mõõta vastuse saanud küsimustes

Image uploaded from iOS (2).jpg

“Kommunikatsioonibüroo uksest esimest korda sisse astudes tiirles põhimõttelisi küsimusi peas mitmeid, näiteks millega büroo tegeleb või mida kommunikatsioon õigupoolest üldse tähendab,” meenutab JLP-s praktikal käinud Tartu Ülikooli tudeng Armas Riives. Pärast kolm kuud kestnud praktikat on lisaks intensiivsele kogemusele märksa rohkem ka vastuseid, mis ongi sisuka praktika mõõdupuuks, tõdeb Armas saadud kogemusele tagasi vaadates.

Praktikalt võtab Armas enda sõnul ülikooliõpingutele esmalt kaasa teadmise ajajuhtimise väärtusest. “Büroo elu ja tempo on nagu hunt kriimsilma üheksa ametit – planeerid üht, teed teist ja samal ajal ootavad seitse järgmist teemat laual,” ütleb ta. Olulise tähtsusega on seejuures eesmärgistamine ja prioriteetide seadmine, mida koolipingist sellisel kujul omandada pole võimalik. “Ent ka kõige parema plaani puhul tuleb arvestada, et elu juhatab asju tihi omasoodu,” teab ta pärast praktikat öelda.

Järgnevalt võtab Armas lisaks ajajuhtimise olulisusele lühidalt kokku kogemuse, mille kolm kuud kestnud praktika kommunikatsioonibüroos talle andis.

Usalduslikud suhted

Minu jaoks on kommunikatsioonitöös kõige põnevam, ent ka hirmutavam selle mitmekülgsus. Praktilisel tasandil on iga liigutus niivõrd tunnetuslik ja subjektiivne ning puudub ühene vastus, mis on õige või vale. Iga kommunikatsioonikaasus on sedavõrd erinev ning kunagi ei ole paika pandud retsepti või malli, mille järgi tegutseda. See pani mind ka praktikandina suure vastutuse ette nii klientide kui büroo ees – kuidas olla kindel, et minu töö on hea ja vajalik?

Kiiresti sai selgeks, et teadmised ja kogemus tulevad aastatega, kuid büroo meeskond loob oma väga erineva tausta ja kogemustega toetava keskkonna, kus katsetada ja eriala paremini tundma õppida. Üheks olulisemaks teeviidaks selles valdkonnas läbilöömiseks näib seejuures siiski olevat usaldus iseenda vastu ning julgus võtta vastutus selles, mida teed.

On ka loomulik, et kommunikatsioonitöös puuduvad ühesed juhised, sest vastasel korral jääksid need lihtsalt valdkonna kiirele arengule jalgu. Mulle tundub, et hoopis olulisem on leida õiged küsimused, mis arvestaksid kontekstiga ja viiksid vastavalt olukorrale parima võimaliku lahenduseni. Nii nägin ka ise praktika käigus, kuidas need küsimused koos kliendiga ühiselt üles leitakse. Ka siin on kliendi ja büroo vahelise koostöö üheks olulisemaks alustalaks usaldus. Ja see on väärtus, mida selles töös tasub hoida ja selle nimel töötada.

Vastus miks-küsimusele

Kui büroo uksest astub sisse ettevõtte esindaja, kelle eesmärgiks on jõuda võimalikult paljude klientideni, on büroo ülesanne küsides esmapilgul ootamatu küsimus – miks? Seejuures ei tohiks ettevõtte peamine eesmärk olla raha lugeda ning panna kommunikatsioon selle teenistusse. Enne, kui on mõtet üldse numbreid lugeda, tuleb leida üles arusaam, miks üldse midagi tehakse.

Vastus miks-küsimusele võib olla töötajate tähendus ettevõttele ning nende kaasatus firma igapäevategemistesse ja -otsustesse. Kliendi ja büroo vaheline väärtusloome algabki töötajaist endist, sest ettevõtte reaalne väärtus peitub inimestes. Alles seejärel saab rääkida materiaalsest vääringust.

Büroo võib olla väga oluline lüli, et aidata ettevõttel jõuda selleni, milleks tegelikult võimelised ollakse, kuid töö saab suures osas siiski ära teha ettevõte ise. Kommunikatsioon ei ole iseenesest mõistetav, vaid osa juhtimiskultuurist.

Ka praktikal sai selgeks, kui oluline on meeles pidada oma töö eesmärki, sest igapäevaste ülesannete varjus ei pruugi suurt pilti märgata. Et eesmärgid oleksid konkreetsed ja mõõdetavad, on need tihti jaotatud väikesteks tükkideks. Seega on oluline ka väiksemaid ülesandeid tehes pidada meeles iseenda töö miks-küsimust.

Kommunikatsioonitöö vastutus

Usalduse taga seisab ka kommunikatsioonibüroo vastutus ühiskonna ees laiemalt. Kui näiteks kommunikatsioonitöö eesmärk on luua mõjusaid sõnumeid, siis on minu jaoks olulised küsimused – kas ja kuidas vormistada sõnum? Millised on sõnumi eetilised piirid või kas on õige inimesi läbimõeldud sõnumitega mõjutada?

Nägin kolme kuuga praktikal, et tehes tööd vastutustundlikult ja pühendumusega, leiab neile küsimustele vastuse. Nii võib olla pikaajaliste eesmärkidega seotud teadlik kommunikatsioonijuhtimine ettevõttes või organisatsioonis väga oluline lüli, et anda panus ühiskonda ja luua väärtust, millel on positiivne mõju. Mulle tundub, et kui täna on teadlik kommunikatsioonijuhtimine mõnel puhul veel lisandväärtus, siis on vaid aja küsimus, millal saab sellest igas sektoris ühiskonna loomulik osa.