Kui palju maksab uudis? Ehk meediatööstuse usaldusväärsust tasub hoida.

Foto: Hanna Odras

Jaanuaris jõudis avalikkuseni info uudiste müümisest. Tänaseks on debatt jõudnud selleni, et TV3 tõmbab piiri uudiste- ja meelelahutusliku alajaotuse vahele. Lisaks kavatsetakse tulevikus vältida uudisteankrute kasutamist sisuturunduslugudes. 

Debatt sai alguse JLP kommunikatsioonibüroo lahtiste uste päevalt. Meediasuhetega seotud teenusepakkujad olid uudiste ostmise võimalikkusega kursis. Sealjuures uuris ühe ajakirjaniku elukaaslane ka JLP kommunikatsioonibüroo konsultandilt, kuidas saab TV3 uudistesaate ankur teha Seitsmestes uudistes turundusloo prillipoest?

Detsembri alguses pidasime JLPs aru: mis on päevakajalisim teema eesootava lahtiste uste päeva aruteludel. Arvestades viimaste kuude kogemusi mitmetel ettevõtetel tasuliste uudiste pakkumisega, oli valik lihtne – diskussiooniteema on uudiste ostmine.  Meediasuhetega seotud organisatsioonid on sellest teadlikud ning on aja küsimus, millal teemat avalikult käsitletakse. Debatt algab nagunii. Küsimus on selles, millal see algab ning kust ja kellest debatt alguse saab.

Otsustasime kutsuda aruteluringi Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki, ERRi uudisteportaali juhi Anvar Samosti ja Kanal 2 ajakirjandusliku telemagasini Radar peatoimetaja Marii Karelli. Kutsutute seas oli ka mitmeid teisi – nende seas ka TV3. Siinkohal mõned mõtteterad, mis arutelust läbi käisid:

Teatud juhtudel pole võimalik hoida lahus tasutud lugusid ja ajakirjandust.

“See on väga juhtumipõhine. Aga on ajakirjandusvaldkondi – näiteks autoajakirjandus – kus ajakirjanikud reisivad nende ettevõtete kulul, kellest ajakirjanikud peaksid eelduslikult kriitiliselt kirjutama. See on selline industry standard. Oleks ma autoajakirja peatoimetaja, siis ma ajakirjanikel reise ei keelaks, sest võrreldes konkurentidega poleks mul ajakirjas suurt midagi avaldada,” ütles Samost.

Positiivsete lugude eest ei pea maksma – kui on hea lugu, siis see levib.

Kuidas sai Gowri bränd pika ja positiivse loo Radari saatesse? “Nende puhul on ju sisuliselt tegu Eesti Kardashianitega. Paar aastat tagasi ei teatud neist midagi. Järsku said neist tõsielustaarid. Nad ise kütavad tähelepanu produtseerides YouTube’i videosid… See pani mõtlema: kas videote taustal on mingi elu veel? Selgus, et neil on täitsa toimiv äri. Ei saa läheneda stiilis: olete klounid, teid näitame kui kloune. Inimesed pole kunagi must-valged,” rääkis Karell.

Eesti meediaturul on vähe raha, aga ajakirjandust ei peaks rahastama uudiste müügiga.

“See on omaette teema, miks Eesti telekanalid kahjumiga töötavad. Aga seda lahendust peaks otsima mujalt, kui näitama uudistesaates pseudouudiseid,” ütles Samost.

Avalik debatt aitab vältida anomaalia saamist normaalsuseks

“Iga avalik debatt aitab kaasa. Näiteks sisuturunduse küsimuses – kui Äripäev aktiivselt sisuturundusega alustas, siis see toimus varjatult ning algas avalik meedias. Vikerraadio meediatunni saates pinnisime Aivar Hundimäge, kus ta ütles, et Äripäev töötab küsimuse kallal. Töötasidki. Ja nüüd on neil sisuturundus paremini markeeritud,” rääkis Tammerk.

Arutelu eesmärk oli lahata nähtust, sõnastada parim praktika. Mis saanuks, kui mõni populistlik poliitik oleks läinud TV3 uudistetoimetusse enne 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi ja öelnuks: mul on niisugune eelarve ning ma sooviks endast kolme positiivset uudislugu ettenähtud stsenaariumi alusel vahetult enne valimisi ja kui te koostööd ei tee, siis kavatsen avalikustada selle, et uudiseid müüte? Me ei tea, mis siis oleks saanud ja ei saagi teada. Selle üle võib vaid spekuleerida.

JLP tänavuse lahtiste uste päeva üks mõtteterasid oli, et tugev riik tugineb tugevale meediale. Meediatööstuse suurimaks valuutaks on usaldusväärsus, nagu ka kommunikatsioonitöös laiemalt. See on väärtus, mida hoida.