Blogimaailma 5 müüti

Heal lapsel mitu nime: blogi, ajaveeb, veebipäevik. Võimalusi oma mõtete väljendamiseks on arvukalt. Üha sagedamini kasutatakse erinevaid väljundeid ka paralleelselt. Kui algselt nõudis blogipidamine kirjaliku eneseväljenduse oskust, siis videoformaadi võidukäik on senise pildi segi löönud.

Muutuste tuules räägitakse nii Eestis kui ka mujal maailmas klassikaliste blogijate kõrval ühe rohkem youtuber'itest kui mõjutajatest. See omakorda on andnud alust mitmeteks müütideks, mis lähemal vaatlusel vajavad siiski ümberlükkamist.

müüt #1 - blogimine on surnud, elagu vlogimine

Vlogijate arv on viimastel aastatel kasvanud, see on fakt. Võimatu on ennustada, kas ja millal võib nende arv ületada praeguse blogijate armee. Hetkepilt meie blogimaastikule ütleb kindlalt, et blogijate arv ületab Eestis vlogijate oma mäekõrguselt.

Kuna videoformaat on oma olemuselt mängulisem ja nüansirikkam, video vaatamine nõuab detailide tabamiseks vähem süvenemist ning seda on sotsiaalmeedias või inimeselt inimesele hõlpsam levitada, on youtuber’ite roll ajas siiski pigem kasvav nähtus.

Müüt #2 – blogitakse juhuslikel teemadel

Ehkki teemade spekter võib ühes ja samas blogis olla üsna lai, kujuneb blogide puhul enamasti välja kindel muster, millest blogijad peavad kinni ja mida nende jälgijad ka oskavad oodata. Küll aga võib öelda, et teemad, mille lõikes kõige enam blogitakse, on meestel ja naistel mõnevõrra erinevad. Kui mehed blogivad kõige enam spordi, tervise ja heaolu, majanduse ja äri, fotograafia ning tehnoloogia teemadel, siis naised räägivad oma blogides eelkõige elustiilist, meisterdamisest ja käsitööst, lapsevanemaks olemisest, spordist, tervisest ja heaolust.

 


_MG_0899.jpg

MÜÜT #3 - blogimine on noorte kiiks

Võiks arvata, et blogimaastik on eelkõige noorte mängumaa, ent Blogibaromeetri uuring viitab sellele, et pea pooled blogijatest on 31-aastased või vanemad ja tervelt viiendik 41-aastased või vanemad.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on blogijate keskmine vanus pisut kasvanud. Nagu selgub, on pooled uuringule vastanutest tegelenud blogimisega rohkem kui viis aastat. Seega on mõistetav, et hilistes kahekümnendates blogiga algust teinud noored on tõepoolest vahepeal ka ise vanemaks saanud. Osaliselt on aga blogimaastikul tegutsejate vanuseline jagunemine seotud sellega, et tehnoloogia on lisaks uuenemisele muutunud ka üha lihtsamaks ning seeläbi murdnud nooremate ja vanemate inimeste vahel barjääre.

Müüt #4 - blogivav vaid naised

Soopõhiselt on Eesti blogimaastik tõepoolest üsna polariseerunud. Suure hulga naisblogijate kõrvale on viimase kahe aasta jooksul tulnud ka märkimisväärne hulk meesblogijaid. Eriti torkab meeste osakaal silma videoblogijate seas. Võimalik, et see on seotud meeste suurema huviga tehnoloogia vastu, ent paljuski on see seotud globaalse trendiga ja meessoost mõjutajate plahvatusliku populaarsusega videokeskkondades üle terve maailma.

Tasub ka pidada silmas, et kui pooled uuringule vastanutest on blogimisega tegelenud rohkem kui viis aastat, siis videoblogimisega on keskmiselt tegeletud vaid kuni kolm aastat. Videoblogimine on Eestis seega nähtusena noorem ja võib ennustada, et meeste osakaal, eriti youtuber’ite seas, kasvab lähiaastatel veelgi.


Müüt #5 – blogimine on puhas meelelahutus ja hobi

Uuringutulemused kinnitavad, et blogisid peetakse sageli iseenda rõõmuks, aga ka soovist jagada oma kogemusi teistega ning arendada end professionaalselt. See tähendab, et blogipidamist võetakse kui käepikendust oma igapäevastele toimetustele.

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on kasvanud ka nende blogijate hulk, kes soovivad muuta maailma paremaks paigaks ja tekitada ühiskonnas diskussiooni. Blogisid regulaarselt jälgivatele inimestele annab see samastumisvõimaluse ning võimaluse jagada ka oma mõtteid ja osaleda diskussioonis sarnaselt mõtlevate inimestega. Ehkki blogijad saavad ideid kajastamist väärt teemadeks eelkõige oma isiklikest mõtetest ja kogemustest, on märkimisväärsed ideeallikad ka lugejate ja vaatajate tagasiside ning teiste blogide arutlusteemad. 


Uuring on osa rahvusvahelise suhtekorraldusbüroode võrgustiku IPREX poolt läbi viidavast Blogibaromeetri uuringust, mis mõõdab kord aastas  blogimaastikul toimuvat. Eestis viidi Kommunikatsioonibüroo JLP eestvedamisel uuringut läbi kolmandat korda.

Uuringutulemustele viitamine: Blogibaromeeter (2017), Kommunikatsioonibüroo JLP