Videoblogija

kes see veel on?

Tekst, pilt või video? Blogibaromeetri uuringust selgub, et õige vastus on video! Videoblogijad on Eestis viimase kahe aasta jooksul kiireima pealekasvuga blogijate grupp, kellega ka ettevõtted teevad üha meelsamini koostööd.

Olgugi et videoblogimine on Eestis veel üsna lapsekingades, on see praegu kõige kiiremini kasvav viis blogi pidamiseks. Neljandik Eestis tegutsevatest videoblogijatest on sellega tegelenud vähem kui aasta, 75% videoblogijatest kuni kolm aastat. Kuigi lugejale võib tunduda blogimine pigem hobi, kus ei ole vahet, mis vormis või kanalis seda teha, selgub uuringust, et videoblogijad erinevad nn traditsioonilistest blogijatest üsna kardinaalselt.

POPulaarne meeste ja noorte seas

Eesti blogimaastikul on ülekaalus naised ning see pole omane vaid Eestile. Viimase kahe aastaga on aga meesblogijate osakaal Eestis oluliselt suurenenud. Seda eelkõige just videoblogijate osas, kellest 39 protsenti on mehed. Samuti on viimase aasta jooksul Eestis blogimisega alustanud just mehed.

Videoblogimine on populaarseim noorte seas, kes on ühtlasi aktiivseimad interneti ja sotsiaalmeedia kasutajad (Eestis kasutab igapäevaselt internetti 100% noortest). Ligi poolte uuringus osalenud videoblogijate vanus jääb alla 18 eluaasta. Vaid üks uuringus osalenud videoblogija oli vanuses 31–35 aastat. Videoblogijate keskmist vanust vaadates ei paista ka nende lühike blogimise staaž ühtäkki enam üllatusena.

Graafik: Eesti blogimaastiku sooline jaotus (2017).
 

aeganõudvam aga tulusam

Uuringust selgub, et videoblogimine on aeganõudvam kui kirjablogi pidamine. Isegi kui ideede ja teemade mõtlemine ei ole keeruline, võtab nende elluviimine videoblogijatel rohkem aega. Videoblogimine nõuab blogijalt nii tehnilist oskust kui taipu, mistõttu on ka keskmine nädalas blogimisele kulutatav aeg kirjablogijast suurem. Uuringus osalenute sõnul võib see vahe olla isegi kuni kahekordne, ulatudes enamikul videoblogijatest 5–10 tunnini nädalas. Samal ajal leiab ligi kolmveerand ülejäänud blogijatest (veebiblogijad), et neil kulub blogimiseks kuni viis tundi nädalas.

Uuringust selgub, et mida rohkem aega kulutatakse blogi pidamisele, seda suurema tõenäosusega teenitakse sellega ka raha. Videoblogimise korral ei ole see aga päris üks-ühele ülekantav. On ju videoblogimisel suurem ajakulu loogiline blogipidamise keerukuse tõttu, mistõttu ei saa turunduse- ja reklaamimaailmas seda just otsustava kriteeriumina arvestada.

 

Olulisemana selgub uuringust, et videoblogijate seas on raha teenivaid blogijaid rohkem. Ka neid, kelle poole on ettevõtted pöördunud koostöö eesmärgil, on rohkem just videoblogijate seas. Teoorias tundub see digi- ja sotsiaalmeediakanalite toimimisloogikat arvestades loogiline.

Videopõhistele kanalitele on lihtsam lisaks sisulisele koostööle müüa ka reklaami, mis ei sõltu videoblogijast endast ning võib toetada sisulist koostööd ettevõtte ja blogija vahel. Seetõttu on ettevõtete suurem huvi just videoblogijatega koostööks igati mõistetav ja loogiline trend.

Rahaline tulu ei ole videoblogijate jaoks aga esmane prioriteet. Enim motiveerib uuringu järgi ettevõtetega koostööle võimalus kogeda midagi uut ja erilist (39%), millele järgnes raha teenimise võimalus (30%).

Uuring on osa rahvusvahelise suhtekorraldusbüroode võrgustiku IPREX poolt läbi viidavast Blogibaromeetri uuringust, mis mõõdab kord aastas  blogimaastikul toimuvat. Eestis viidi Kommunikatsioonibüroo JLP eestvedamisel uuringut läbi kolmandat korda.

Uuringutulemustele viitamine: Blogibaromeeter (2017), Kommunikatsioonibüroo JLP