Vaata, millised Eesti ettevõtted kandideerivad mainekale äriauhinnale

Eestis üheksandat korda väljaantavale mainekale Rootsi Äriauhinnale esitati tänavu 40 kandidaati. Žürii valis neist kolmes kategoorias välja kokku üheksa finalisti. Võitjad tehakse teatavaks 10. oktoobril Kumus toimuval rahvusvahelisel konverentsil.

Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juhi Janar Suti sõnul on Eesti ettevõtluse tase ja kvaliteet aastatega tõusnud. Ühes sellega on muutub ka kandideerivate ettevõtete tegevusvaldkond üha laiahaardelisemaks. “Üheksa välja valitud nominenti esindavad žürii hinnangul parimal moel seda, miks Rootsi Äriauhinna konkurss on ellu kutsutud – rahvusvaheline koostöö, innovatsioon ja märkimisväärne panus ühiskonda. Sellega ollakse eeskujuks nii alustavatele ettevõtetele kui ka juba aastakümneid Eestis tegutsenud suurkorporatsioonidele,” lisas Sutt.

Enim kandidaate esitati tänavu jätkusuutliku kasvu kategoorias, kuhu laekus kokku 18 avaldust. Žürii hinnangul on ka see märk sellest, et põhjamaised väärtushinnangud on siinsesse ettevõtluskeskkonda juurdumas. Kõige enam oli tunnustusele pürgijate seas tehnoloogia ja IKT valdkonna tegijaid, lisaks mitmed Eesti disaini, tööstuse ning toidu- ja jaekaubandusega seotud ettevõtjad.

Aasta noore ettevõtja nominendid:

  • Kristel Kruustük (Testlio)
  • Margus Valge (Wesse Engineering)
  • Stella Soomlais (Stella Soomlais Design)

Jätkusuutliku kasvu ja vastutustundliku ettevõtluse nominendid:

  • Incap Electronics Estonia
  • SEB Eesti
  • Wendre

Tehnoloogilise innovatsiooni nominendid:

  • Lainergy
  • Protex Balti
  • Sendsmaily

Võitjad tehakse teatavaks 10. oktoobril Kumus mitmesaja ettevõtja ja arvamusliidri osalusel toimuval rahvusvahelisel konverentsil ja auhinnagalal. Ettevõtluskonkursiga Rootsi Äriauhind 2017 julgustatakse Eesti ettevõtteid oma Rootsi kolleegidega rohkem koostööd tegema ja välisturgudele laienemise peale mõtlema. Tunnustuse eesmärk on väärtustada kahe riigi vahelist head ärikliimat ja tugevat ettevõtluse alast koostööd.

Rootsi Äriauhind 2016 raames pälvis silmapaistva tehnoloogilise innovatsiooni auhinna Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse meetod globiinilukk (GlobinLockTM), vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse preemia vääriliseks tunnistati kohvitootja Coffee People ning noore ettevõtja auhinna pälvis Bikeep kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Lind.

Ettevõtluskonkurss Rootsi Äriauhind sai alguse 2006. aastal Leedust. 2009. aastal esmakordselt Eestis toimunud konkurssi korraldavad Rootsi Eksportnõukogu ja Rootsi Suursaatkond Eestis. Üritust toetavad Ericsson, Volvo Trucks Estonia, Telia, AJ Tooted ja Rootsi Kaubanduskoda.

Eestis saadakse läbi aegade kõrgeimat palka

Fontese palgauuringu tulemuste kohaselt on Eestis makstavad palgad läbi aegade kõrgemail tasemel. Kõige rohkem palka teenivad inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1979 – 1984. Palgad tõusid kõigis sektoritesja piirkondades üle Eesti.

Fontese partneri Irja Rae sõnul tõusis palk sel aastal vähematel inimestel võrreldes möödunud aastaga, kuid nende inimeste palgatõusu protsent oli suurem kui aasta eest. “Pidev palgakasv käib paljudele ettevõtetele üle jõu ja seepärast hinnatakse täpsemini, kellele ja miks enam palka makstakse. Üha enam on palgamuutus seotud töötaja individuaalse sooritusega, kuid jätkuvalt mõjutab seda organisatsiooni enda tulemuslikkus ja antud töökoha tänase tööturu palgatase,” selgitas Rae.

Fontese uuringu kohaselt oli 2017. aasta keskmine põhipalk 1 506 eurot ehk 10% võrra kõrgem võrreldes eelmise aasta 1 380 euroga. Kõige enam tõusis palk Harjumaal, Võrumaal ja Tartumaal. Palk tõusis veidi enam kõrgemapalgalistel ametitel ehk tippspetsialistidel ja juhtidel kui madala palgaga töötajatel.

Valdkonnapõhiselt makstakse jätkuvalt kõige kõrgemat palka IT-sektoris, kuid palgad on kõrged veel, finantsvaldkonnas, andmeanalüüsis, toodete ja teenuste arendamise valdkonnas. Madalamat palka makstakse teeninduses, jaekaubanduses, logistika ja laonduse valdkonnas.

Fontese uuring näitab, et palgalõhe meeste ja naiste palkade vahel püsib. “Naiste ja meeste põhipalga erinevus oli 7% naiste kahjuks, kuid hea meel on nentida, et see vahe on võrreldes 2016. aasta 11%-ga vähenenud. Samas palgatõusu dünaamika on naiste kasuks, mis tähendab, et üldiselt tõusis naiste palk rohkem kui meeste palk,” selgitas Rae.

Kolmandat aastat järjest  tunnustab Fontes võrdseima palga maksjat. Seekord pälvisid võrdseima palgamaksja tunnustuse elektroonika tootmis- ja haldusfirmaEolane Tallinn AS, Siseministeerium ja pagaritööstus Lantmännen Unibake Estonia AS (endise nimega Vaasan Baltics AS). Tunnustuse pälvivad organisatsioonid, kes maksavad meestele ja naistele sama keerukusega töö eest võrdväärset palka.

Fontese palgauuringu on Eesti kõige laiaulatuslikum ja seda viiakse iga-aastaselt läbi alates 1995. aastast. Uuringusse on kaasatud ligikaudu 350 organisatsiooni ja ca 80 000 töökoha palgaandmed.

Fontes on 26-aastase kogemusega inimkapitali uurimise ja arendamise ettevõte, mis aitab areneda nii talendil, meeskonnal kui kogu organisatsioonil. Fontes pakub tipptegijate sihtotsingut, talendijuhtimissüsteemide arendamist, hindamis- ja arenguprogramme ning korrastatud palgaturuinfot.

2017 – ettevõtetel on uus hingamine

DNB Panga kommentaar Eesti makroarengutele
Priit Roosimägi
vanemanalüütik
31.08.2017

+5,7%! Just nii jõudsalt kasvas Eesti majandus (SKP) teises kvartalis, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Koos esimese kvartali 4,6%-ga on Eesti majandus esimesel poolaastal kokku kasvanud +5,2%. Arvestades mullust alla 2% kasvu, polnud just palju analüütikuid, kes oleks julgenud kuus kuud tagasi sääraseid numbreid prognoosida.

Eesti majandusel on kindlasti sel aastal läinud hästi, nagu ka teistel meie regiooni riikidel. Kui Soome ja Rootsi või ka Saksamaa ja Läti kasvavad, ongi Eestis päikselisemad päevad. Ning vastupidi. Praegu tulevad Euroopast sõnumid, et vähemalt lähitulevikus positiivne areng jätkub. Ka globaalsel tasandil on trendid plussmärgiga. Maailma mastaabis on kaubavahetuse mahud viimase 12 kuu jooksul võtnud suuna üles. See annab lootust, et jätkuv poliitiline ebakindlus (märksõnadeks näiteks Trump, Venemaa, Põhja-Korea), sh tugevamaks muutunud protektsionistlikud hääled, ei suuda üldist majandusarengut siiski liigselt mõjutada.

Eestis võis hakata märke taastuvast majandusarengust välja lugema eelmise aasta viimase kvartali andmetest. Suurema kasvuhoo saime aga ikkagi sel aastal. Meeldetuletuseks – laias laastus sõltub SKP kolmest olulisest tegurist: eratarbimine, valitsussektori tarbimine ning investeeringud. Selle aasta suurim ja küllalt järsk muutus on olnud investeeringute osatähtsuse tõus ning eratarbimise vähenemine. Siseriiklik tarbimine hoidis SKPd vee peal viimasel paaril aastal. Keskmine palk on juba kuus aastat (alates 2011) kasvanud igal aastal rohkem kui 5%. Samal ajal on tarbijahinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt, sh viimasel kolmel aastal (2014-2016) püsinud paigal või isegi langenud. Samuti on tööpuudus vähenenud. Kõik see kokku tähendab, et üha suuremal hulgal inimestel on viimase kuue aasta jooksul olnud iga aasta võimalik muudkui rohkem asju osta ning teenuseid tarbida. Seda võimalust on ka jõudsalt kasutatud. 

Tarbijate meelehärmiks on sel aastal hinnad hakanud kasvama. Võrreldes aastataguse ajaga, on hinnad praegu umbes 3% kõrgemad. Keskmine palk kasvab küll ka praegu kiiremini kui hinnatase, kuid ostujõu edasine tugevnemine pole enam nii kiire. See annab tunda ka tarbimistempo raugemises.

Teatud inflatsioonitase on siiski majandusele suures pildis ning pikemas vaates hädavajalik. See annab ettevõtetele võimaluse müüki suurendada, kasumit teenida ning investeeringuid teha. Eestis jäid ettevõtete käibed seisma 2013. aasta lõpus ning pärast seda on pigem isegi allapoole tuldud. Alles nüüd, 2017. aastal, on müük uuesti selgemalt kasvama hakanud – võrreldes eelmise aasta sama ajaga esimeses kvartalis +8%, teises kvartalis +10%. Oma osa on selles olnud ka eksporditurgude tugevnemisel, mille mõjul on kaupade eksport esimesel poolaastal kasvanud +10%.

Eelmistel aastatel, kui käibed ei kasvanud ja tööjõukulud muudkui tõusid, olid ettevõtete kasumid langustrendis. Eriti järsk kukkumine toimus veel eelmise aasta lõpus: neljandas kvartalis 20% (võrreldes sellele eelnenud aasta sama perioodiga), aasta peale kokku -10%. Koos nõrga 2015. aastaga anti eelmisest tipust (2014. aasta lõpus) järele -17%. Nüüd aga oleme näinud taastumist: võrreldes eelmise aasta sama perioodiga esimeses kvartalis +18%, teises kvartalis +22%. Samas tuleb mõista, et võrdlusbaas on madal (analüütikute keeles tähendab see, et eelmine aasta oli olukord eriti nigel) ning hetkel on kasumid veel ikka väiksemad kui 2012. ja 2013. aastal. Tööjõukulude surve palkadele pole kadunud. Efektiivsusnäitajad ehk käive või kasum tööjõukulu kohta on endiselt sarnased tasemetega, mida nägime 2008.-2009. aastal ehk siis, kui sõnavarasse lisandus väljend masu. 

Hetkel on käibekasv siiski andnud ettevõtjatele veidi hingamisruumi. Tänu sellele on ka investeeringud jõudsalt kasvanud. Ettevõtete põhine statistika näitab, et esimeses kvartalis suurenesid investeeringud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 127 miljoni ning teises kvartalis juba 137 miljoni euro võrra. Esimesel poolaastal on osaliselt tasa tehtud seda, mis viimasel paaril aastal on jäänud tegemata. Eriti tugevalt on investeeritud veondussektoris ja seda tegelikult juba eelmise aasta algusest alates. Käesoleval aastal on neile aga lisandunud suurenenud investeeringud ka kinnisvaraalases tegevuses, töötlevas tööstuses (esimeses kvartalis suurem hüpe puidutöötlemissektoris) ning kaubanduses (selgem kasv teises kvartalis).

Kokkuvõtlikult on statistikaametil olnud sel aastal võimalik majandushuvilistele varasemaga võrreldes tuua rõõmusõnumeid. Eesti majanduskasv on tugevnenud, ettevõtete tulemused paranevad ning kindlus tuleviku suhtes on suurenenud.

Avanes kandideerimine kõrgele äriauhinnale

Algas kandideerimine ettevõtluskonkursile Rootsi Äriauhind 2017, millega julgustatakse Eesti ettevõtteid oma Rootsi kolleegidega rohkem koostööd tegema ning välisturgudele laienemise peale mõtlema.

Tunnustuse eesmärk on väärtustada kahe riigi vahelist head ärikliimat ja tugevat ettevõtluse alast koostööd. “Rootsi ja Eesti ettevõtluskultuuri iseloomustavad märksõnad nagu rahvusvaheline koostöö, innovatsioon ja märkimisväärne panus ühiskonda,” ütles Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis hr Anders Ljunggren.

Suursaadiku sõnul on Rootsist saanud Eesti suurim välisinvestor ja olulisim ekspordi sihtriik. Rootslased on investeerinud Eestisse ligi viis miljardit eurot, mis on enam kui üks neljandik Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. “Ühine seljatagune on tugev, ent julgustame Eesti ettevõtjaid veelgi enam üle mere naabritega koostööd tegema ning välisturgudele laienemise peale mõtlema,” lisas suursaadik hr Ljunggren.

Ettevõtteid tunnustatakse tänavu kolmes kategoorias:

  • Jätkusuutlik kasv ja vastutustundlik ettevõtlus
  • Tehnoloogiline innovatsioon
  • Aasta noor ettevõtja

Igas kategoorias on võimalik konkursile esitada nii oma ettevõte, kui ka algatus või ettevõtja, kelle tegevust on märgatud. Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juhi Janar Suti sõnul ei ole kandideerimiseks oluline ettevõtte tegevuse seotus Rootsiga, vaid soov tõmmata ühiskonna tähelepanu vastutustundlikule arengusuunale ettevõtluses, tõsta esile innovaatilisust ja rahvusvahelise koostöö olulisust.

Kandideerimiseks on vaja täita avaldus ja saata see hiljemalt 14. septembril Rootsi Eksportnõukogu esindusele Eestis. Võitjad tehakse teatavaks 10. oktoobril Kumus toimuval rahvusvahelisel konverentsil ja auhinnagalal, kus osaleb ligi 200 ettevõtjat ja arvamusliidrit üle Euroopa. 

Rootsi Äriauhind 2016 raames pälvis silmapaistva tehnoloogilise innovatsiooni auhinna Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse meetod globiinilukk (GlobinLockTM), vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse preemia vääriliseks tunnistati kohvitootja Coffee People ning noore ettevõtja auhinna pälvis Bikeep kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Lind.

Ettevõtluskonkurss Rootsi Äriauhind sai alguse 2006. aastal Leedust. 2009. aastal esmakordselt Eestis toimunud konkurssi korraldavad Rootsi Eksportnõukogu ja Rootsi Suursaatkond Eestis. Üritust toetavad Ericsson, Volvo Estonia, Telia, AJ Tooted ja Rootsi Kaubanduskoda.

Kandideerimisinfo: 

www.swedishbusinessawards.com

Tuntud tehnoloogiaettevõtjad investeerisid Veriffi 250 000€

24. augustil toimunud kolmeosalise tehingu käigus laienes Veriffi omanikering. Tehingu esimeses osas müüs Inbank Technologies OÜ 30 protsenti Veriffist ettevõtetele Wiser Financial Advisors OÜ, Hillstead Capital OÜ ja Kei Aar OÜ. Järgnevalt paigutasid investorid Veriffi 250 000€ lisakapitali. Kolmandaks toimus osakapitali vähendamine, mille käigus muudeti osaluste struktuuri. Optsioonide realiseerumisel kuuluks asutajale ja meeskonnale enamusosalus.

Tehingu järgselt kuuluvad Veriffi omanikeringi Mobi Solutions, Inbank Technologies, Kei Aar, Hillstead Capital, Wiser Financial Advisors ja Veriffi asutaja Kaarel Kotkas.

Veriffi asutaja Kaarel Kotkase sõnul oli tegemist väga olulise tehinguga. “Ettevõtte edasist arengut silmas pidades oli tegu üliolulise tehinguga. Suurimaks komplimendiks on fakt, et Veriffi omanikeringiga liitusid suurte kogemustega finants- ja tehnoloogiavaldkonna eksperdid. See näitab, et oleme õigel teel ning loob parema pinna rahvusvahelisel turul agressiivsemaks kasvuks. Juba lähiajal alustame koostööd suurkliendiga väljastpoolt Eestit,” rääkis ta. 

Wiser Financial Advisors’i juhatuse liige Gerri Kodres näeb Veriffis tugevat rahvusvahelist potentsiaali. “Nõudlus turvaliste ja mugavate digitaalsete autentimisteenuste järele on maailmaturul tõusnud. Samaaegselt on ootused kvaliteedile kõrged. Veriffi meeskond on oma senise tegevusega tõestanud võimekust luua antud valdkonnas lahendusi, millel on läbilöögi potentsiaal mitte üksnes regionaalselt, vaid globaalselt,” rääkis ta. Wiser Financial Advisors OÜ kaudu Veriffi investoriteringi astunud Gerri Kodres ja Riivo Anton on Eesti Äriinglite Võrgustiku EstBAN äriinglid, kes on investeerinud mitmetesse tehnoloogiaettevõtetesse nagu Vitalfields, Monese ja LeapIN. 

Hillstead Capital OÜ kaudu omanike ringi astunud Tuomas Kurki on pikaaegne tehnoloogiaettevõtja ning tänavu kevadel Elisale ja Livonia Partnersile müüdud Santa Monica Networks’i endine suuraktsionär. Kei Aar OÜ kaudu lisandub Veriffi investorite hulka endine Nasdaq Eesti juht, Funderbeami asutaja ning tegevjuht Kaidi Ruusalepp ja üks Playtech’i asutajaid Rain Kivisik.

Veriff asutati 2015. aastal 20. oktoobril. Ettevõte pakub digitaalset autentimisteenust, mis võimaldab inimest tuvastada isikut tõendava dokumendi ja veebikaamera abil. Veriffi tegevus võimaldab vähendada finantskuritegusid virtuaalsetes keskkondades. Veriffi mainekamateks klientideks on Inbank, Uber ja LHV pank.