Inbank teenis esimesel poolaastal 5,7 miljonit eurot kasumit

Inbanki 2017. aasta esimese poolaasta konsolideeritud kasum oli 5,69 miljonit eurot. Inbanki hoiuseportfell kasvas aastases võrdluses 49,6 protsenti ja laenuportfell 43,4 protsenti.

Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul iseloomustas kvartalit mitme uue partnerluse alustamine. “Hakkasime hoiuseplatvormi Raisin vahendusel tegema rahvusvahelist koostööd uuendusliku mobiilipangaga N26, pakkumaks nende klientidele häid hoiustamisvõimalusi. Järelmaksu valdkonnas alustasime partnerlust Samsung Electronics Balticsiga. Laenuvaldkonnas arendasime koostööd mitmete seniste heade partneritega nagu Bauhof, 1A.EE ja Hansapost, kus nüüdseks pakume lisaks järelmaksule ka väikelaenu,” rääkis ta.

Inbanki 2017. aasta kuue kuu müügimaht oli 33,4 miljonit eurot: Eestis 28,5, Lätis 3,2 ja Poolas 1,6 miljonit eurot. Eraldi esiletoomist väärib laenude müügimahu tõus Eestis, mis kasvas aastases võrdluses 35,6 protsenti. 

Ärimahud kasvasid ka aasta alguses tegevust alustanud Poola filiaalis. Andresoo sõnul oli teine kvartal filiaali jaoks just kui testperiood, hindamaks esmaste krediidiotsuste kvaliteeti ning kanalite ja IT-protsesside toimimist. “Lisaks toimus Poolas aktiivne tegevus partnerpõhise äri käivitamise nimel, mis on Inbanki rahvusvahelise strateegia nurgakivi. Siinkohal olgu mainitud, et oleme praeguseks leidnud väga huvitavaid ärivõimalusi ning loodame nendest juba lähiajal lähemalt rääkida,” ütles ta. 

Teises kvartalis müüs Inbank sidusettevõtted Krediidipank Finants AS-i ja Coop Finants AS-i Eesti Krediidipangale, mis asub sügisel tegutsema Coop Panga nime all. Enne tehingut oli Inbanki osalus mõlemas ettevõttes 49%. Tehingutest teenis Inbank ühekordse kasumi summas 4,81 miljonit eurot. Pärast tehinguid on Inbanki osalus Eesti Krediidipangas 17,9 protsenti.

Teises kvartalis toimusid Inbankis mitmed personalimuudatused. Inbanki tehnoloogiajuhina alustas tööd Inbanki sidusettevõtte Maksekeskus AS endine tehnoloogiajuht Priit Piile. Tema vastutusvaldkonnaks saab grupiülese infotehnoloogilise arengu koordineerimine. Inbanki Läti ettevõtte Inbank Lizings SIA uueks tegevjuhiks sai maikuus Girts Ledins, kellel on pikaajaline finantsvaldkonna juhtimiskogemus. 

Olulised finantsnäitajad seisuga 30. juuni 2017

  • Bilansimaht 102,9 miljonit eurot
  • Laenuportfelli suurus 77,4 miljonit eurot
  • Hoiuste maht 74,3 miljonit eurot 
  • Koondkasum 5,69 miljonit eurot 
  • Omakapital 20,3 miljonit eurot

Inbanki aruanded on kättesaadavad aadressil https://www.inbank.ee/inside/investor/reports/. 2015. aastal pangana tegutsemist alustanud Inbank pakub teenuseid oma internetipanga ja partnervõrgustiku kaudu. Inbank tegutseb Eesti, Läti ja Poola tarbijafinantseerimise turul. Lisaks kaasatakse rahvusvahelisi hoiuseid Saksamaa ja Austria turult.

SmartCap ja KredEx valisid välja kiirendihanke võitja

Kiirendihankel osales seitse meeskonda, kellest neli vastasid kvalifitseerimisnõuetele. Lõpliku pakkumise esitas kolm meeskonda. Võitjaks valiti ühispakkumus, mille esitasid Mobi Solutions OÜ ja Astrec Baltic OÜ.

2016. aasta oktoobris väljakuulutatud kiirendihanke eesmärgiks oli investeerida SmartCapi poolt valitsetava riikliku riskikapitalifondi vahendeid kuni kahte kiirenditeenuseid osutavasse riskikapitalifondi ehk kiirendifondi kuni 4,2 miljonit eurot fondi kohta. Sellele lisandub kiirenditeenuste tasu kuni 1,4 miljonit eurot fondi kohta, mida rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest. Hanketingimuste kohaselt peab edukas pakkuja investeerima fondi vähemalt 360 000 euro ulatuses omakapitali ning kaasama vähemalt 30 protsendi ulatuses erakapitali fondi kogumahu kohta. 

Lõplikest pakkumistest vastas hanke nõuetele üks pakkumus, mille esitasid Mobi Solutions OÜ ja Astrec Baltic OÜ. Seetõttu investeerib SmartCap ühte kiirendifondi. Vajaliku erakapitali kaasamiseks ja fondi loomiseks on võitjameeskonnal aega kuus kuud. Fond on plaanis asutada 2018. aasta alguses. Tehingu käigus investeerib SmartCap kiirendifondi 4,2 miljonit eurot ning sõlmib kiirenditeenuste lepingu ligi 1,4 miljoni euro suuruses mahus. Seejärel saab alustada kiirenditeenuste osutamise ja investeerimistegevustega.

SmartCapi juhatuse liikme Sille Pettai sõnul oli osalejate huvi väga suur. “Saime kinnituse, et Eestis on võimalik koondada mitmeid võimekaid meeskondi, kellel on eeldused asutada riskikapitalifond ja kes suudavad investeeringute juhtimisele süsteemselt läheneda. Hea meel on näha ka teineteisest selgelt eristuvate investeerimis-strateegiate pakkumist ja erinevaid nägemusi kiirendi teenustest. Hankeprotsess oli pikk ja mahukas, kuid püsisime varasemalt kokkulepitud ajakavas. Vaatamata sellele, et hankes osales mitu perspektiivat meeskonda, saame tänase seisuga anda välja vaid ühe mandaadi. Jälgime hoolikalt olukorda kohalikul turul ning vaatame endapoolsed tingimused ja nõudmised lähiajal üle. Seejärel otsustame, millal ja mil viisil investeerida ka teise riskikapitalifondi," rääkis ta. 

Hanke võitjal on tugev valdkondlik kogemustepagas ja väga hea rahvusvaheline võrgustik. Mobi Solutions OÜ ja Astrec Baltic OÜ meeskond on suutnud tõestada võimekust kaasata kapitali rahvusvahelistelt investoritelt ning investeerida rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse. Võitjameeskonda kuulub kolm tehnoloogia valdkonna ettevõtjat – Veljo Otsason, Rain Rannu ja Marek Kiisa – kel kõigil on väärtuslikud kogemused idufirmade loomisel, ülesehitamisel ja riskikapitali investeeringute haldamisel. 

Veljo Otsason ja Rain Rannu on rahvusvahelise mobiilimakselahendusi pakkuva ettevõtte Fortumo kaasasutajad, kes omavad nii riskikapitaliinvesteeringute kaasamise kui globaalsele turule sisenemise kogemust. Sealjuures on nad mõlemad kogenud äriinglid, omades osalust rohkem kui 15 iduettevõttes, mille hulka kuuluvad ka Pipedrive ja Taxify. Marek Kiisa on silmapaistev äriingel, kes valiti 2014. aastal Eesti Äriinglite Assotsiatsioon EstBANi poolt aasta äriingliks. Ta oli ka üks GrabCADi esimesi investoreid – 2014. aastal müüdi GrabCAD 3D-printerite suurtootjale Stratasys – tegemist oli ühe Eesti suurima riskikapitalivaldkonna tehinguga.

Kiirendihankega algab uus etapp SmartCapi investeerimissuuna väljaarendamisel, mille tulemusena jätkab SmartCap’i poolt valitsetav riskikapitalifond Early Fund II fondifondina ja investeerib edaspidi teistesse investeerimisfondidesse koos erainvestoritega, mis omakorda teevad investeeringuid iduettevõtetesse koos erakapitaliga.

Uuring: pankade rahvusvaheliste ülekannete tasud eksitavad tarbijaid

81% eestlastest ei saa aru, kuidas arvestatakse rahvusvaheliste rahaülekannete teenustasusid.

Rahvusvaheliste valuutaülekannetega tegelev TransferWise ja turu-uuringute firma YouGov viisid läbi üle-euroopalise küsitluse, mille käigus uuriti, kas pankade teenustasud valuutaülekannete puhul on tarbijate jaoks arusaadavad. Uuringu tulemustest selgub, et 86% Euroopa tarbijatest (sh 81% eestlastest) ei saa aru, kui palju nad valuutaülekannete eest maksavad.


Iga neljas tarbija Euroopas oli teadlik, et tema pank pakub rahvusvaheliste valuutaülekannete tegemiseks keskkursist kehvemat vahetuskurssi. Eestlaste hulgas olid vahetuskursi erinevusest teadlikud 19% vastanutest, jäädes Euroopa keskmisele alla. Kõige teadlikumad tarbijad olid Portugalis ja Poolas, vastavalt 42% ja 40% vastanutest. Madalaim oli teadlikkus soomlaste hulgas (12%).

Uuringu raames seati küsitletavad silmitsi ka tüüpilise online-pangaülekande kuvatõmmisega, mis kujutas 1000-eurost ülekannet eurotsoonist Suurbritannia naeltesse. Inimestel paluti etteantud info põhjal valikvastuste hulgast leida õigeim vastus küsimusele, kui suur on tehingu puhul kogu makstav teenustasu. Tulemustest selgus, et vaid viiendik (19%) eestlastest ja soomlastest mõistsid, et pangaülekande puhul etteantud arvudest üksi ei piisa kogu teenustasu arvutamiseks. Ühtlasi oli eestlaste tulemus ka kõrgeim Euroopas, mille keskmine jäi 14% juurde.

Selleks, et vahetuskursis sisalduvat teenustasu arvutada, peaks tarbija teadma ka keskkurssi. Sellest finantsteenusepakkujad täna aga erinevatel põhjustel hoiduvad, olgugi et valuutaülekandeid reguleeriva Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi nõue on tuua tarbija jaoks välja kõik teenusega seotud tasud.

TransferWise’i kaasasutaja Kristo Käärmanni sõnul on pankade esitatav info tarbijate jaoks täna ebaselge. “Kuigi EL direktiiv nõuab valuutaülekannete teenustasude osas läbipaistvust, siis enamus pankadest täna seda ei paku. Näeme, et üheks võimalikuks abinõuks on Euroopa Komisjoni poolsed juhtnöörid makseteenuse pakkujatele, mis kohustaksid neid näitama oma klientidele kõiki, ka vahetuskursis sisalduvaid tasusid selgel ja arusaadaval moel, et kliendid saaksid teenusepakkujaid adekvaatselt võrrelda.”

“Finantsteenused on täna oma usaldusväärsuse ja kliendirahuolu poolest teiste valdkondadega võrreldes kõige viletsamas seisus. Klientide usalduse taastamine jaepangandusse kogu Euroopa Liidus on väga oluline. Tarbijatel peab olema ligipääs lihtsatele, läbipaistvatele ja mõistliku hinnaga finantsteenustele, olenemata sellest, millises Euroopa Liidu riigis nad elavad,” kommenteeris Euroopa Tarbijakaitseorganisatsiooni BEUC finantsteenuste valdkonna juht Farid Aliyev.

Uuringu tulemused koos ettepanekutega esitas TransferWise Euroopa Komisjonile.

Uuringus küsitleti ligi 20 000 inimest 17 Euroopa riigist, sh Austriast, Belgiast, Tšehhist, Taanist, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Iirimaalt, Itaaliast, Hollandist, Poolast, Portugalist, Hispaaniast, Rootsist, Šveitsist ja Suurbritanniast.

DNB ja Nordea loodava Luminor panga juhiks Eestis saab Gunnar Toomemets

Baltimaades tegutsema hakkava ühendpanga Luminor nõukogu avalikustas uue panga juhtkonna, kuhu kuuluvad ka panga maajuhid kolmest Balti riigist. Eestis hakkab Luminori juhtima Gunnar Toomemets.

Gunnar Toomemets on finantssektoris töötanud ligi 20 aastat. Viimased seitse aastat on ta juhtinud Swedbank Eesti privaatpanganduse üksust. Varem on ta töötanud Swedbanki liisingudivisjoni juhina ja olnud sama panga Eesti liisingüksuse juhatuse esimehe ametis. Gunnaril on suured kogemused rahvusvaheliste ja kohalike meeskondade juhtimises.

“Mul on heameel tutvustada Luminori tugevat ja kogenud juhtkonda, kellega koos hakkame uut panka ehitama. Liitsime Nordea ja DNB parima kompetentsi regiooni pangandusäris ja tehnoloogiaalal ning kutsusime meeskonda turu parimad oma valdkonna tegijad. Usun, et hoolimata väljakutsetest on meil ees professionaalselt väga põnev ja palju pakkuv aeg,” ütles Erkki Raasuke, tulevase ühendpanga juhatuse esimees. Juhtkonna liikmete nimetamine on oluline verstapost uue panga loomises.

Luminori juhtkonda kuuluvad:

  • Erkki Raasuke, juhatuse esimees
  • Gunnar Toomemets, Eesti maajuht
  • Kristina Siimar, toodete- ja pakkumiste juht
  • Margus Simson, digikanalite juht
  • Hannu Saksala, riskijuht
  • Andrius Nacajus, Leedu maajuht
  • Kerli Gabrilovica, Läti maajuht
  • Christian Wallentin, finantsjuht
  • Peter Lunding, IT juht

Luminori juhtkonda hakkab toetama laiendatud juhatus, mille liikmeteks on:

  • Mari Mõis, õigusteenistuse juht
  • Marilin Pikaro, vastavuskontrolli juht
  • Tina Kukka, üleminekuprotsessi juht
  • Dace Kaulina, personalijuht
  • Signe Lonerte, turundus- ja kommunikatsioonijuht

“Meie eesmärk on saada Baltikumi juhtivaks pangaks, mis pakub siinse regiooni inimestele ja ettevõtetele parimaid teenuseid ja tooteid, tagades kõrgeima kvaliteedistandardi. Luminori juhtkonna liikmetel on muljetavaldav juhtimiskogemus ja ekspertteadmised ning selle liikmed pärinevad nii Balti- kui ka Põhjamaadest. Võimekas tiim kindlustab meie klientidele uuenduslikud ja paindlikud teenused ning põnevad võimalused meie töötajatele,” ütles Luminor Group AB nõukogu esimees Nils Melngailis.

DNB ja Nordea Baltikumi äride ühendamine sõltub finantsjärelevalve- ja konkurentsiametkondade heakskiidu saamisest ja plaanitakse lõpule viia 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus. Kõigi vajalike kinnituste saamiseni jätkavad mõlemad pangad tööd eraldiseisvalt praeguste juhtkondade eestvedamisel konkurentidena.

 

Gunnar Toomemets

Eelnev töökogemus:

  • 2009‒2017 privaatpanganduse juht, Swedbank, Eesti
  • 2008‒2009 juhatuse esimees, Swedbank Liising, Eesti
  • 2003‒2008 liisingu divisjoni juht, Swedbank Liising, Eesti

Haridus ja muu koolitus:

  • INSEAD Leadership Programme
  • Bakalaureusekraadi rahanduses, majanduses, raamatupidamises, Eesti Maaülikool
  • Mentorprogrammi juht, Fontes
  • Eesti Mentorite Koja eestvedaja

Luminori juhtkonna liikmete fotod: http://bit.ly/2qoocRG

Luminor panga logo: http://bit.ly/2rpd0kX

Inbank teenis esimeses kvartalis 640 000 eurot kasumit

Inbanki 2017. aasta esimese kvartali konsolideeritud kasum oli 640 000 eurot. Inbanki hoiuseportfell kasvas kvartali jooksul 8,2% ja laenuportfell 7,1% võrra. Esimese kvartali olulisim sündmus oli Poola turul tegevuse alustamine.

Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul oli esimese kvartali tähtsündmus tegevuse alustamine Poolas. “Pakume märtsi keskpaigast ligi 40 miljoni inimese ja suure potentsiaaliga turul internetipanga vahendusel hoiuse- ja laenutooteid. Meie esmane fookus on hoiuste kaasamine ja esialgsed tulemused on suurepärased: kogusime ligi miljoni euro väärtuses hoiuseid. Saime kinnitust, et Inbank on Poolas oodatud ja juba stardihetkel usaldusväärne pank,” ütles ta.

Inbank kaasas esimeses kvartalis 8,2 miljoni euro väärtuses hoiuseid, mis on võrdväärne tulemus eelmise aasta sama perioodiga. Esimese kvartali jooksul kasvas Inbanki hoiuseportfell 8,2% võrra. “Meie hoiusepakkumine on endiselt turu parim. Pärast tegevuse alustamist Poolas on meil võimekus koguda hoiuseid juba neljalt turult: Eestist, Saksamaalt, Austriast ja Poolast. Hoiuste kaasamise võimaluste mitmekesistamine võimaldab panga finantseerimisvajadust paindlikumalt juhtida,” ütles Andresoo.

Inbanki laenutoodete müügimaht Eestis ja Lätis oli esimeses kvartalis 14,1 miljonit eurot. Andresoo sõnul olid Eesti turu tulemused oodatust paremad ning Läti omad vastasid ootustele. “Läti ettevõtte müüginumbrid olid võrdluses eelmise aasta sama perioodiga ootuspäraselt mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuna eelmise aasta kolmandas kvartalis muutsime oluliselt tegevusstrateegiat, loobudes finantseerimise pakkumisest maaklerite kaudu,” ütles ta.

Esimesse kvartalisse jäi ka 30. jaanuari tehing, mille käigus omandasid Inbank ja Coop Eesti enamusosaluse Eesti Krediidipangas. Tehingu teises etapis omandab Krediidipank Inbanki sidusettevõtted Coop Finants AS-i ning Krediidipank Finants AS-i. Tehingust saadud tulud reinvesteerib Inbank Krediidipanka.

Olulised finantsnäitajad seisuga 31. märts 2017:
Bilansimaht 93,9 miljonit eurot
Laenuportfelli suurus 69,4 miljonit eurot
Hoiuste maht 69,9 miljonit eurot
Koondkasum 0,64 miljonit eurot
Omakapital 15,2 miljonit eurot

Inbanki aruanded on kättesaadavad aadressil https://www.inbank.ee/inside/investor/reports/

2015. aastal pangana tegutsemist alustanud Inbank pakub teenuseid oma internetipanga ja partnervõrgustiku kaudu. Inbank tegutseb Eesti, Läti ja Poola tarbijafinantseerimise turul. Lisaks kaasatakse rahvusvahelisi hoiuseid Saksamaa ja Austria turult.