TransferWise'i valuutaülekanded jõuavad Facebook Messengeri

TransferWise alustab koostööd Facebookiga, tuues Messengeri rakendusse võimaluse teha rahvusvahelisi valuutaülekandeid. Inimesed saavad Facebook Messengeri vahendusel saata raha oma perele või sõpradele üle maailma. Ülekande teenustasu ei peideta vahetuskursi sisse ja valuutavahetus toimub vastavalt keskkursile.

Esialgu saab ülekandeid teha Euroopa eurotsooni-riikides, Suurbritannias, USAs, Kanadas ja Austraalias. Eesmärk on laieneda pakkumisega kõikidesse riikidesse, kus TransferWise täna tegutseb.

TransferWise'i globaalsete partnersuhete juhi Scott Milleri sõnul on selline koostöö hea näide sellest, kuidas TransferWise'i teenust saab hõlpsasti integreerida teiste rakenduste süsteemide sisse. TransferWise teeb rahvusvaheliste maksete suunal koostööd ka LHV panga ja Saksamaa pangaga N26.

Eestisse kavandatakse 1 miljardi euro suurust tööstusinvesteeringut

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.

Tehase loodav lisandväärtus oleks 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks 1,1-1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKPst. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt.

100 protsenti Eesti taustaga ja metsandusalal kogenud investorite huve esindavat ettevõtet juhivad tunnustatud metsatööstussektori ekspert Margus Kohava ja rahvusvahelise metsatööstuse kogemusega Aadu Polli.

Margus Kohava sõnul oleks tehase rajamisel positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. “Tehas suurendaks Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas, kusjuures toodete ekspordi koguväärtus kasvaks 2-3 protsendi võrra. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu Eesti töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9 protsenti," selgitas Kohava. Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500 - 700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas.

Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat.Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti  rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni aastas.Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. 

Puidurafineerimistehase võimaliku tegevuskohana analüüsitakse mitut asukohta Eesti eri piirkondades. Tehase rajamise asukoha eelduste hulka kuuluvad maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine toorme hankepiirkonna keskel, toimiva maantee- ja raudteevõrgustiku olemasolu, juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile ja kohalik oskustööjõud. 

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Kohava rõhutas, et investorid soovivad tihedat koostööd avalikkusega. “Meie jaoks on äärmiselt oluline teha konstruktiivset koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega,” rääkis ta.

Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Hilisemas faasis kavatsetakse positiivse investeerimisotsuse korral kaasata strateegiline investor ja/või finantsinvestor. Projekti finantseerimisel eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist. Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult. 

Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks. 

Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.

Estonian Celli biogaasi toodang kasvas mullu 1,5 korda

Hiljutisel ettevõtluskonkursil „Aasta Uuendaja” tiitli pälvinud Estonian Cell tootis 2016. aastal 7,7 mln kuupmeetrit biogaasi, kasvatades toodangut enam kui 1,5 korda ja asendades ca 50GWh maagaasist enda toodetud biogaasiga.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul vähendab enda toodetud biogaas ühelt poolt tehase tootmiskulusid ja teiselt poolt annab kinnitust tehase innovatiivsest ja jätkuvast keskkonnahoidlikust mõtteviisist. “Biogaasi tootmine on oluliselt aidanud vähendada maagaasi sisseostukulu, kuna ettevõte on asendanud tervelt kolmandiku fossiilse päritoluga maagaasist enda toodetava biogaasiga,” lisas Lahe. 2015. aastal tootis ettevõte üle 5 mln kuupmeetri biogaasi, tõustes sellega Eesti suurimaks biogaasi tootjaks ja tarbijaks.

Biogaasi tootmisesse investeeris ettevõtte omanik paar aastat tagasi 11 miljonit eurot, parandades sellega oluliselt tehase kuluefektiivsust ja vähendades süsiniku jalajälge enam kui 30% võrra. Investeering taastuvenergia lahendusse tehti 100%-liselt ettevõtte omaniku, Austria päritolu Heinzel Holdingu poolt ja see tõi Estonian Cellile mullu Eesti parimate ettevõtete konkursil Aasta Uuendaja tunnustuse.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul näeks ettevõtte arengukava ette järgmist mahukat investeeringuprogrammi, kuid paraku on valitsuse maksupoliitika selle riiulile surunud. Ettevõte loodab valitsusega konstruktiivset dialoogi energiamahukate ettevõtete energiatoodete maksustamise küsimustes, eesmärgiga seista Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime eest laiemalt, mitte kitsalt "oma asja" ajades. “Meie sõnumid puudutavad kõiki energiamahukaid majandussektoreid, nii uusi kui ka olemasolevaid investeeringuid ja loodan siiralt, et energiamahukate ettevõtete energiamaksude mure saab lahenduse alanud aasta jooksul,” lisas Lahe.

Lahe sõnul on Estonian Celli eesmärk kutsuda üles valitsust kasutama Eestis Euroopa Liidus liikmesriikidele soovitatud lahendusi. “Euroopa Liidus on energiatoodete maksustamisega seonduvalt rõhutatud energiamahukate ettevõtjate globaalse konkurentsivõime tagamise vajadust. Liikmesriikidele on antud võimalus energiamahukatele ettevõtjatele energiatoodete, seehulgas maagaasi ja elektrienergia suhtes maksuvabastuse või maksulae kehtestamiseks. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on aktiivselt nimetatud võimalusi ka kasutanud, mistõttu on Eestis asuvad energiamahukad ettevõtjad Põhjamaades asuvate konkurentidega võrreldes ebavõrdses seisus," rõhutas Lahe.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on kahe viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga rajamismaksumuses ca 153 miljonit eurot. Tänaseks on investeeritud kokku 176 miljonit eurot. Ettevõte toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse.

Ettevõttes töötab 86 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH. 

Riigi riskikapitali portfellile valiti erafondivalitseja

Euroopa Investeerimispanga ettepanekul määratud sõltumatu valikukomitee valis Eesti Arengufondi ja SmartCapi korraldatud erafondivalitseja konkursi võitjaks Tera Ventures’i. Tera Ventures on Eesti turul tegutsemist alustav riskikapitali fondivalitseja, kuhu kuuluvad SmartCapi senised investeeringutejuhid Andrus Oks, Stanislav Ivanov ning nõunik James Patrick McDougall.

Euroopa Investeerimispanga (EIB) esindaja Bruno Robino sõnul olid kõigil teises voorus pakkumise teinud meeskondadel omad tugevused. Tera Ventures’i kui võitja tugevustena toodi välja pakkumise finantstingimuste atraktiivsus ning selge pikaajalise visiooni olemasolu nii portfelliettevõtete väärtuse kasvatamise kui enda rolli osas Eesti riskikapitalimaastikul. Samuti tunnustati meeskonna häid teadmisi kohalikust riskikapitaliturust ning seda, et tegu on end varasemalt tõestanud ja kokkutöötanud meeskonnaga, mis on era- ja riskikapitalifondidesse investeerimisel investorite jaoks üks võtmeküsimusi ja fondivalitseja pikaajalise juhtimisvõimekuse näitaja.  

EIB esindaja Bruno Robino ütles, et valikukomitee nägi oodatult kõrget kandidaatide taset. Robino sõnul muutub olemasoleva portfelli valitsemine riigile soodsamaks tänu pakutud madalamale valitsemistasule. “Kuna uue fondivalitseja meeskond investeerib portfelli ka omakapitali, on fondivalitsejal oluline lisamotivatsioon portfelli väärtust maksimaalselt kasvatada,” rõhutas Robino. 

SmartCapi fondijuht Sille Pettai sõnul algavad nüüd läbirääkimised reorganiseerimise tehniliste detailide osas Tera Ventures'i esindajatega. Läbirääkimiste tulemusel loodetakse anda investeerimisportfelli juhtimine üle erafondivalitsejale 2017. aasta I kvartalis. Teiseks ja kolmandaks jäänud kandidaatide pakkumised on pandud ootele, et Tera Ventures’ga läbirääkimiste ebaõnnestumisel jätkata läbirääkimisi sobiva lahenduse osas pingereas järgmise meeskonnaga. 

Kokku osales konkursil kuus meeskonda, kellest neli kvalifitseerusid teise vooru ning said sellega võimaluse tutvuda olemasoleva otseinvesteeringute portfelliga, kujundada strateegia investeeringute edasiseks haldamiseks ning teha lõpliku pakkumise EIB ettepanekul määratud valikukomiteele. Edasipääsenud meeskonnad olid kõik pikaajalise era- või riskikapitali taustaga, mille koosseisu tugevdasid rahvusvahelised liikmed.

Reorganiseerimise järgselt jätkab sõltumatu erafondivalitseja investeerimistegevust varasemate põhimõtete järgi – investeeringuid portfelliettevõtete omakapitali tehakse üksnes koos teiste erainvestoritega. Konkursi võitja peab investeerima uude fondi omakapitali ning juhtima seda turutingimustel. Uuele erafondivalitsejale ei anta üle seni väljutud investeeringutest saadud tulu ega osalusi, millest Arengufond või SmartCap väljub enne uue fondivalitseja tegevuse algust.

Käesoleva konkursiga saab läbi järjekordne etapp Eesti Arengufondi ja SmartCapi tegevuse reorganiseerimisest. Varasemalt on reorganiseerimise osana juba toimunud seiretegevuse üleandmine Riigikogu Kantselei juurde moodustatud Arenguseire Keskusele ja Eesti idufirmade tugiüksuse Startup Estonia tõstmine KredExi koosseisu ning hetkel on SmartCapis juba uue fondifondi kontseptsiooni raames käimas kiirendifondidesse investeerimise protsess.

Nordea ja DNB ühendpanga juhatuse esimeheks saab Erkki Raasuke ja nõukogu esimeheks Nils Melngailis

Nordea ja DNB on nimetanud uue loodava Baltikumi ühendpanga tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks Erkki Raasukese ning nõukogu esimeheks Nils Melngailise. Tegu on järjekordse teetähisega uue ühendpanga loomise teel, üleminekuprotsess on läinud plaanipäraselt ja peaks lõppema 2017. aasta II kvartalis, enne mida tutvustatakse veel ka panga uut juhtkonda ning kaubamärki. Ühiste jõududega luuakse Baltikumi klientide jaoks uut juhtivat kodupanka, millel on tugev kliendifookus ning parimaks teeninduseks vajalikud ressursid.

„Mul on väga hea meel võtta vastu tulevase ühise panga tegevjuhi roll. Minu silmis ei ole tegu lihtsalt liitumisega, vaid uue, täpsemini fokusseeritud ja kiiremini areneva panga tekkega. Ootan juba kohtumist kõigi töötajatega ja võimalust alustada tööd selle nimel, et luua selge kohaliku fookusega pank, mis toob meid klientidele veelgi lähemale,“ ütles loodava ühendpanga tulevane tegevjuht ja juhatuse esimees Erkki Raasuke.

„Tänan Nordeat ja DNBd, et nad usaldasid mind ja pakkusid mu välja nõukogu esimehe kohale. Ootan huviga koostööd Erkki Raasukesega, aga ka DNB ja Nordeaga uue organisatsiooni ja Baltikumi klientide jaoks uue juhtiva kodupanga loomisel. Erkki Raasuke on ennast pangajuhina juba tõestanud – tal on rohkem kui 20 aasta pikkune laialdane kogemus piiriülese jaepanganduse vallas Balti riikides, mis tähendab, et temast saab ühendpangale suurepärane juht,“ ütles tulevase loodava ühendpanga nõukogu esimees Nils Melngailis. 

Nils Melngailis on hetkel Londoni investeerimisfirma Centerbridge Partners töökorralduse eest vastutav juhtkonna liige. Enne Centerbridge’iga liitumist töötas Melngailis neli aastat äriteenuste firma Alvarez & Marsal finantsteenuste valdkonna kaasjuhina. Enne Londonisse kolimist juhtis Melngailis Lätis kaks aastat Parex panga äritegevuste ülekandmist Citadele pangale, probleemvarade haldaja Reverta ümberkujundamisprotsessi ning oli neli aastat Lattelekomi tegevjuht ja juhatuse esimees. Ta on töötanud ka IBMis ja PriceWaterhouseCoopersis. Melngailis säilitab nõukogu esimehena iseseisvuse Nordea ja DNB panga suhtes. 

Erkki Raasuke on hetkel Eestis LHV Grupi juhatuse esimees. Enne LHV Grupiga liitumist töötas Raasuke Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunikuna. Raasukesel on laialdane jaepanganduskogemus, mis pärineb tema 18 aastat kestnud tööst Swedbankis ja Hansapangas, viimati Swedbanki Grupi finantsjuhi ja Grupi juhatuse liikmena. Raasuke määrati ametisse tegevjuhina, kes säilitab iseseisvuse Nordea ja DNB panga suhtes.

Erkki Raasuke asub esialgselt ühendpanga holdingettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehe ülesandeid täitma hiljemalt jaanuarist 2017. Nils Melngailis asub nõukogu esimehe kohale ühendpanga holdingettevõttes. Nii Raasuke kui Melngailis juhivad kuni tehingu toimumiseni loodava ühendpanga üleminekuprotsesse.Tehingu toimumise järgselt võtavad Erkki Raasuke ja Nils Melngailis oma kohustused üle ühendpangas vastavalt tegevjuhi ja nõukogu esimehena.

Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta II kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.