Skype uurib naiste rolli Eesti IKT sektoris

Skype Eesti ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond uurivad, mis takistab naistel kiirelt arenevasse IKT sektorisse sisenemist ja mida teha, et see nii poleks.

Sel kevadsuvel läbiviidava uuringu “Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid või tegelikkus” eesmärk on kaardistada naiste tööhõive seisund ja seda kujundavad tegurid Eesti IKT sektoris, selgitada välja peamised takistused, miks naisi sel alal vähe töötab ning leida lahendusi, mida teha naiste osakaalu suurendamiseks IKT-sektoris.

“Püstitatud uuringueesmärgi kõrval käsitleme teadustöös erinevaid müüte, mida nii naiste kui IKT valdkonnaga tervikuna sageli seostatakse ning mis järjepidevalt gümnasiste, IKT üliõpilasi, naistöötajaid ja juhte intervjueerides esile kerkisid,” rääkis Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur ja lektor, kes on üks uuringu läbiviijatest. “Müütide hulgas on näiteks patsiga poisi kuvand ning arusaamad, et IKT valdkonna töö võrdub programmeerimise või arvutite parandamisega ja IKT valdkonnas töötades peab olema tugev matemaatik või läbinud IKT eriala,” lisas ta.

Uuringu vaheraportist selgus, et naiste osaluse suurendamiseks IKT valdkonnas on kõige olulisemaks sõelaks üldhariduskool ja seal tüdrukutes kujundatud hoiakud nii õpetajate, vanemate kui ka meedia poolt. Tüdrukutele tuleb anda eelarvamuste vaba võimalus poistega samaväärsel tasemel erinevates tegevusvaldkondades end proovile panna.

Samas on (õpi)keskkonnal määrav roll ka selles, kuivõrd tüdrukud ja naised julgevad vigu teha, kartmata teiste halvakspanu. Kas juba päris varasest noorusest peale saadud surve olla etteantud raamides tubli või julgustus ja julgus läheneda probleemidele loovalt ja mitte ainuüksi õpikutarkusest lähtuvalt. Just probleemilahendamise oskusi nõudvates valdkondades ja töökohtadel loob taoline kartus naistele tööturul barjääre.

Kui aga üldharidusastmes kallutavad noorte teadlikke valikuid põhjendamatud stereotüübid erinevate tegevusvaldkondade ja neis hakkamasaamise osas, siis taoliste müütide murdmisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

“Töötades igapäevaselt IKT sektoris näen ma, kuidas meeste osakaal tehnoloogiaettevõttes on naistest oluliselt suurem,” ütles Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma. “Seetõttu pidasime vajalikuks täpselt selgeks teha need barjäärid, mis takistavad tütarlastel ja erinevas vanuses naistel töötamiseks valimast IKT sektorit. Tulemustele toetudes on mõistlik mõelda lahendustele, mis annaks kõigile võrdsed võimalused tegeleda meelepärase valdkonnaga.”

“Võiks ju küsida, et miks peaks sektorit naiste abil tasakaalustama? Aga nemad ju moodustavad keskmiselt poole riigi tööturul osalejatest, seega ainuüksi majanduslikult osutuvad naiste-ja meestekesksed sektorid riigile ebaefektiivseks,” lisas Lindma. “Naiste potentsiaali parem ärakasutamine ka nö traditsiooniliselt meestekesksetes valdkondades võib riigile olulise konkurentsieelise tuua. Eesti on väike riik ja me peame võimalikult efektiivselt kasutama meie inimeste kogu potentsiaali sh IKT sektoris.”

Uuringu tellijateks on Skype Eesti ning uuringu viivad läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased. Praeguseks on uuring „Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid või tegelikkus“ valminud ning sellega saab tutvuda aadressil: http://bit.ly/1LSj0dp.