Estonian Celli biogaasi toodang kasvas mullu 1,5 korda

Hiljutisel ettevõtluskonkursil „Aasta Uuendaja” tiitli pälvinud Estonian Cell tootis 2016. aastal 7,7 mln kuupmeetrit biogaasi, kasvatades toodangut enam kui 1,5 korda ja asendades ca 50GWh maagaasist enda toodetud biogaasiga.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul vähendab enda toodetud biogaas ühelt poolt tehase tootmiskulusid ja teiselt poolt annab kinnitust tehase innovatiivsest ja jätkuvast keskkonnahoidlikust mõtteviisist. “Biogaasi tootmine on oluliselt aidanud vähendada maagaasi sisseostukulu, kuna ettevõte on asendanud tervelt kolmandiku fossiilse päritoluga maagaasist enda toodetava biogaasiga,” lisas Lahe. 2015. aastal tootis ettevõte üle 5 mln kuupmeetri biogaasi, tõustes sellega Eesti suurimaks biogaasi tootjaks ja tarbijaks.

Biogaasi tootmisesse investeeris ettevõtte omanik paar aastat tagasi 11 miljonit eurot, parandades sellega oluliselt tehase kuluefektiivsust ja vähendades süsiniku jalajälge enam kui 30% võrra. Investeering taastuvenergia lahendusse tehti 100%-liselt ettevõtte omaniku, Austria päritolu Heinzel Holdingu poolt ja see tõi Estonian Cellile mullu Eesti parimate ettevõtete konkursil Aasta Uuendaja tunnustuse.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul näeks ettevõtte arengukava ette järgmist mahukat investeeringuprogrammi, kuid paraku on valitsuse maksupoliitika selle riiulile surunud. Ettevõte loodab valitsusega konstruktiivset dialoogi energiamahukate ettevõtete energiatoodete maksustamise küsimustes, eesmärgiga seista Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime eest laiemalt, mitte kitsalt "oma asja" ajades. “Meie sõnumid puudutavad kõiki energiamahukaid majandussektoreid, nii uusi kui ka olemasolevaid investeeringuid ja loodan siiralt, et energiamahukate ettevõtete energiamaksude mure saab lahenduse alanud aasta jooksul,” lisas Lahe.

Lahe sõnul on Estonian Celli eesmärk kutsuda üles valitsust kasutama Eestis Euroopa Liidus liikmesriikidele soovitatud lahendusi. “Euroopa Liidus on energiatoodete maksustamisega seonduvalt rõhutatud energiamahukate ettevõtjate globaalse konkurentsivõime tagamise vajadust. Liikmesriikidele on antud võimalus energiamahukatele ettevõtjatele energiatoodete, seehulgas maagaasi ja elektrienergia suhtes maksuvabastuse või maksulae kehtestamiseks. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on aktiivselt nimetatud võimalusi ka kasutanud, mistõttu on Eestis asuvad energiamahukad ettevõtjad Põhjamaades asuvate konkurentidega võrreldes ebavõrdses seisus," rõhutas Lahe.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on kahe viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga rajamismaksumuses ca 153 miljonit eurot. Tänaseks on investeeritud kokku 176 miljonit eurot. Ettevõte toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse.

Ettevõttes töötab 86 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH. 

Riigi riskikapitali portfellile valiti erafondivalitseja

Euroopa Investeerimispanga ettepanekul määratud sõltumatu valikukomitee valis Eesti Arengufondi ja SmartCapi korraldatud erafondivalitseja konkursi võitjaks Tera Ventures’i. Tera Ventures on Eesti turul tegutsemist alustav riskikapitali fondivalitseja, kuhu kuuluvad SmartCapi senised investeeringutejuhid Andrus Oks, Stanislav Ivanov ning nõunik James Patrick McDougall.

Euroopa Investeerimispanga (EIB) esindaja Bruno Robino sõnul olid kõigil teises voorus pakkumise teinud meeskondadel omad tugevused. Tera Ventures’i kui võitja tugevustena toodi välja pakkumise finantstingimuste atraktiivsus ning selge pikaajalise visiooni olemasolu nii portfelliettevõtete väärtuse kasvatamise kui enda rolli osas Eesti riskikapitalimaastikul. Samuti tunnustati meeskonna häid teadmisi kohalikust riskikapitaliturust ning seda, et tegu on end varasemalt tõestanud ja kokkutöötanud meeskonnaga, mis on era- ja riskikapitalifondidesse investeerimisel investorite jaoks üks võtmeküsimusi ja fondivalitseja pikaajalise juhtimisvõimekuse näitaja.  

EIB esindaja Bruno Robino ütles, et valikukomitee nägi oodatult kõrget kandidaatide taset. Robino sõnul muutub olemasoleva portfelli valitsemine riigile soodsamaks tänu pakutud madalamale valitsemistasule. “Kuna uue fondivalitseja meeskond investeerib portfelli ka omakapitali, on fondivalitsejal oluline lisamotivatsioon portfelli väärtust maksimaalselt kasvatada,” rõhutas Robino. 

SmartCapi fondijuht Sille Pettai sõnul algavad nüüd läbirääkimised reorganiseerimise tehniliste detailide osas Tera Ventures'i esindajatega. Läbirääkimiste tulemusel loodetakse anda investeerimisportfelli juhtimine üle erafondivalitsejale 2017. aasta I kvartalis. Teiseks ja kolmandaks jäänud kandidaatide pakkumised on pandud ootele, et Tera Ventures’ga läbirääkimiste ebaõnnestumisel jätkata läbirääkimisi sobiva lahenduse osas pingereas järgmise meeskonnaga. 

Kokku osales konkursil kuus meeskonda, kellest neli kvalifitseerusid teise vooru ning said sellega võimaluse tutvuda olemasoleva otseinvesteeringute portfelliga, kujundada strateegia investeeringute edasiseks haldamiseks ning teha lõpliku pakkumise EIB ettepanekul määratud valikukomiteele. Edasipääsenud meeskonnad olid kõik pikaajalise era- või riskikapitali taustaga, mille koosseisu tugevdasid rahvusvahelised liikmed.

Reorganiseerimise järgselt jätkab sõltumatu erafondivalitseja investeerimistegevust varasemate põhimõtete järgi – investeeringuid portfelliettevõtete omakapitali tehakse üksnes koos teiste erainvestoritega. Konkursi võitja peab investeerima uude fondi omakapitali ning juhtima seda turutingimustel. Uuele erafondivalitsejale ei anta üle seni väljutud investeeringutest saadud tulu ega osalusi, millest Arengufond või SmartCap väljub enne uue fondivalitseja tegevuse algust.

Käesoleva konkursiga saab läbi järjekordne etapp Eesti Arengufondi ja SmartCapi tegevuse reorganiseerimisest. Varasemalt on reorganiseerimise osana juba toimunud seiretegevuse üleandmine Riigikogu Kantselei juurde moodustatud Arenguseire Keskusele ja Eesti idufirmade tugiüksuse Startup Estonia tõstmine KredExi koosseisu ning hetkel on SmartCapis juba uue fondifondi kontseptsiooni raames käimas kiirendifondidesse investeerimise protsess.

Nordea ja DNB ühendpanga juhatuse esimeheks saab Erkki Raasuke ja nõukogu esimeheks Nils Melngailis

Nordea ja DNB on nimetanud uue loodava Baltikumi ühendpanga tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks Erkki Raasukese ning nõukogu esimeheks Nils Melngailise. Tegu on järjekordse teetähisega uue ühendpanga loomise teel, üleminekuprotsess on läinud plaanipäraselt ja peaks lõppema 2017. aasta II kvartalis, enne mida tutvustatakse veel ka panga uut juhtkonda ning kaubamärki. Ühiste jõududega luuakse Baltikumi klientide jaoks uut juhtivat kodupanka, millel on tugev kliendifookus ning parimaks teeninduseks vajalikud ressursid.

„Mul on väga hea meel võtta vastu tulevase ühise panga tegevjuhi roll. Minu silmis ei ole tegu lihtsalt liitumisega, vaid uue, täpsemini fokusseeritud ja kiiremini areneva panga tekkega. Ootan juba kohtumist kõigi töötajatega ja võimalust alustada tööd selle nimel, et luua selge kohaliku fookusega pank, mis toob meid klientidele veelgi lähemale,“ ütles loodava ühendpanga tulevane tegevjuht ja juhatuse esimees Erkki Raasuke.

„Tänan Nordeat ja DNBd, et nad usaldasid mind ja pakkusid mu välja nõukogu esimehe kohale. Ootan huviga koostööd Erkki Raasukesega, aga ka DNB ja Nordeaga uue organisatsiooni ja Baltikumi klientide jaoks uue juhtiva kodupanga loomisel. Erkki Raasuke on ennast pangajuhina juba tõestanud – tal on rohkem kui 20 aasta pikkune laialdane kogemus piiriülese jaepanganduse vallas Balti riikides, mis tähendab, et temast saab ühendpangale suurepärane juht,“ ütles tulevase loodava ühendpanga nõukogu esimees Nils Melngailis. 

Nils Melngailis on hetkel Londoni investeerimisfirma Centerbridge Partners töökorralduse eest vastutav juhtkonna liige. Enne Centerbridge’iga liitumist töötas Melngailis neli aastat äriteenuste firma Alvarez & Marsal finantsteenuste valdkonna kaasjuhina. Enne Londonisse kolimist juhtis Melngailis Lätis kaks aastat Parex panga äritegevuste ülekandmist Citadele pangale, probleemvarade haldaja Reverta ümberkujundamisprotsessi ning oli neli aastat Lattelekomi tegevjuht ja juhatuse esimees. Ta on töötanud ka IBMis ja PriceWaterhouseCoopersis. Melngailis säilitab nõukogu esimehena iseseisvuse Nordea ja DNB panga suhtes. 

Erkki Raasuke on hetkel Eestis LHV Grupi juhatuse esimees. Enne LHV Grupiga liitumist töötas Raasuke Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunikuna. Raasukesel on laialdane jaepanganduskogemus, mis pärineb tema 18 aastat kestnud tööst Swedbankis ja Hansapangas, viimati Swedbanki Grupi finantsjuhi ja Grupi juhatuse liikmena. Raasuke määrati ametisse tegevjuhina, kes säilitab iseseisvuse Nordea ja DNB panga suhtes.

Erkki Raasuke asub esialgselt ühendpanga holdingettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehe ülesandeid täitma hiljemalt jaanuarist 2017. Nils Melngailis asub nõukogu esimehe kohale ühendpanga holdingettevõttes. Nii Raasuke kui Melngailis juhivad kuni tehingu toimumiseni loodava ühendpanga üleminekuprotsesse.Tehingu toimumise järgselt võtavad Erkki Raasuke ja Nils Melngailis oma kohustused üle ühendpangas vastavalt tegevjuhi ja nõukogu esimehena.

Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta II kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.

Tallinnasse saabub rahvusvaheliste teatrifestivalide hittlavastus “Näitus B”

Järgmisel nädalal, 5.–10. detsembril leiab aset Tallinna Linnateatri rahvusvaheline festival “Talveöö unenägu 2016: Plaan B”. Festivali mõte on tuua Tallinnasse siinset teatripilti rikastavaid kaasaegseid piiritaguseid lavastusi. Erinevatel festivalidel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud lavastuste seas jõuab kohalike teatrihuvilisteni Lõuna-Aafrika Vabariigi lavastaja Brett Bailey performance “Näitus B” (Exhibit B). Rassiküsimused, poliitika ning teised ebamugavad ja ohtlikud teemad Bailey lavastustes on kaasa toonud talle hüüdnime „Aafrika kõige kartmatum teatritegija”.

“Näitus B” toob meie ette julge taasesituse sada aastat tagasi toimunud orjanäitusest Norras, kaasates selleks päris inimesi meie keskelt. Lavastus koosneb erinevatest installatsioonidest eraldi ruumides, kuhu publik ükshaaval siseneb. Nendes tubades on vaataja vastamisi kaunilt seatud vaatemängudega, mis vihjavad peamiselt Aafrikas toimunud rassistlikele ajaloosündmustele. Näitusel on viiteid ka hilisematele intsidentidele, näiteks Aafrika pagulaste vastu suunatud rassismile Euroopas.

 Festivali kuraatori ja Linnateatri dramaturg-lavastaja Paavo Piigi sõnul on “Näitus B” nii selleaastase teatrifestivali kui ka Bailey repertuaari üks kõige vastuolulisemaid lavastusi. “See näituselaadne lavastus on tekitanud paljudes etenduspaikades intriige ja ka vääritimõistmist. Lavastuse vastased on tulnud tänavatele selle vastu protestima, samas poolehoidjad on nimetanud seda unustamatuks ja väärikaks,” ütles Piik.

Eestis ei ole just kuigi palju inimesi, kes on lavastust “Näitus B” varem oma silmaga näinud. Nende väheste seas on aga teatriprodutsent Märt Meos, kes kirjeldab „Näitus B“-d kui üht meeldejäävamaid teatrikogemusi. “Nägin Brett Bailey lavastust juba üle kolme aasta tagasi, aga meeles on ta, nagu oleks eile näinud. Väga ootamatu, mõtlemapanev, skandaalne ja inimhinge piire kompav. Kindlasti on ta veel aktuaalsem tänasel päeval, kui Euroopa vaevleb põgenikekriisis. Mul on hea meel, et see lavastus jõuab Eestisse, ja tean, et seda pole olnud kerge siia tuua.”

 Tänavuse festivali “Talveöö unenägu: Plaan B” raames näeb lavastusi Lätist, Leedust, Venemaalt ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, mida ühendab katse asetada vaataja kellegi teise olukorda. Olgu need supermarketi kassapidajad, teise nahavärviga inimesed või vaesed kunstnikud. Ajal, mil me avalik ruum on kimpus sotsiaalsete teemade avamisega nii, et see ei muutuks verbaalses vägivallaks ja poriloopimiseks, vaid tekitaks mõistmist, võiks teater olla plaan B.

 Teatrifestivali programm, ajakava ja piletiinfo on olemas siin: linnateater.ee/festival-2016.

Qvalitas ja Unimed ostavad Medicumi Tartu kliiniku

Eesti juhtiv töötervishoiuettevõte Qvalitas ja suurim erameditsiinikeskus Unimed Ühendatud Kliinikud ostavad Medicumilt Tartu kliiniku. Tehing saab teoks era- ja riskikapitalifirma BaltCap toel, kes on Unimedi ja Qvalitase enamusosanik.

Medicumi Tartu kliiniku ühendamine Qvalitase ja Unimediga loob Lõuna-Eestisse veel tugevama raviteenuste pakkuja, mille meeskonnas on tipptasemel ortodondid, hambaarstid, eriarstid ja töötervishoiueksperdid ning jätkub ka perearstide tegevus. Samuti müüb Medicumi omanik Qvalitasele ja Unimedile töötervishoiutegevuse Tallinnas. Tehing on kavas lõpule viia 2017. aasta alguses pärast vajaliku loa saamist Konkurentsiametilt. Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

Medicum on Eesti suurim peamiselt avaliku teenusena haiglavälist arsti- ja õendusabi pakkuv tervishoiuettevõtete grupp, mis põhikohaga tegutseb Tallinnas ja Harjumaal. Medicumi Tartu meeskonnas on töötervishoiu- , hamba-, silma- ja nahaarstid, psühhiaatrid, reumatoloog, günekoloog, neuroloog, kardioloog, kirurg, radioloog, füsioterapeut ja samuti perearstid.

Unimedi Ühendatud Kliinikute juhatuse esimehe Erki Möldri sõnul jätkub Medicumi Tartu patsientide teenindamine samadel tingimustel, kiireid muutusi ei too omanikuvahetus kaasa ka kliiniku töötajate igapäevaelus. “BaltCap on tervishoiuvaldkonnas kogenud investor ja nende toel on kindlasti plaanis Tartus tegevust kasvatada, leida koostöökohti Qvalitase ja Medicumi ning Unimedi vahel ja panustada ka uute tegevusvaldkondade arengusse, “ lisas Mölder.

Qvalitase juhi Tõnu Velti sõnul on uudis Qvalitase klientidele positiivne ja lubab Konkurentsiameti positiivse otsuse korral lisaks töötervishoiule pakkuda Tartus ka muud eriarstiabi. “Medicumi töötervishoiuala  kogemused ja teadmised võimaldavad meil üheskoos valdkonda arendada ja kvaliteeti tõsta,“ selgitas Velt.

Medicumi nõukogu esimehe Jaanus Voolu sõnul on Unimedi, Qvalitase ja Medicumi Tartu spetsialistide meeskondade ja juhtimispraktikate ühendamises tugev sünergia. “Arvestades ka Medicumi katuse all töötavaid perearste ja –õdesid, loob muutus Lõuna-Eesti patsiendi jaoks parima ja Eesti tänase tervishoiukorralduse vundamendiks oleva kaasaegse multidistsiplinaarse tervisekeskuse,” rääkis Vool.

Unimed Ühendatud Kliinikud on Eesti suurim erameditsiinikeskus, mille osaks on ortodontiakeskus, unekeskus, hambakliinik, hambalabor, eriarstide vastuvõtud ja päevakirurgia. Unimedi kliinikud tegutsevad lisaks Tartule veel Tallinnas, Pärnus ja üheksas väiksemas kohas üle Eesti.

Qvalitas on 1996. aastal loodud ettevõte, mis pakub töötervishoiu, üld- ja eriarstiabi teenuseid Tartu ja Tallinna kõrval teistes Eesti suuremates linnades ning mobiilset teenust tervisebussiga. Qvalitase klientideks on paljud Eesti suurettevõtted.

Nii Unimedi kui ka Qvalitase omanikeks on Baltikumi era- ja riskikapitalifirma BaltCap ning mõlema ettevõtte juhtkonnad.